Killuke
ajaloost
Esimeseks Eesti chow chow´ks peetakse looma nimega Simba, kellest
kirjutatakse 1938. aasta Loomasõbra ajakirjas järgmiselt:
Sootuks haruldase eksemplari omanik on pr. Erna Nuth, hiljuti Kanadast
Tallinna saabunud eestlane. Tema punaka karvaga karu välimusega "Simba"
on kogu pealinna tähelepanu osaline. Tänaval ei saa koer ega
ta omanik kõndida kümmet sammu, ilma et teda täiskasvanud
kinni ei peaks ja lapsed kilgates: "Karu! Karu!" juure ei jookseks.
"Simba" on ka ainus eksemplar oma tõust Eestis. Ka Soomes
leidub neid vaid mõni üksik. "Simba" kuulub chow-chow
(tshau-tshau) rassi. Ta on pärit Hiinast nagu kõik chow-chow'd.
Seal kutsutakse neid Tiibeti lõvikoerteks, kuna nende pead ümbritseb
teataval määral lõvile sarnlev lakk. Hiinas elavad nad
praegugi metsikult Tiibeti mägedes, kus nende magadispaigaks on kaljukoopad
ja -praod. Öösiti rändavad nad jahile. Nad elavad üksnes
lihast, kuuludes seega kiskjate liiki. Vanade kalduvuste mõju on
pärandunud ka juba sugupõlvi taltsutatult elanud koertele:
ka "Simba" ei saa öösiti rahu. Perenaine lubabki tal
ööd hulkuda tänavail "küttimas".
Inimestele chow-chow'd suhtuvad väga sõbralikult, kiinduvad
aga ainult ühte: oma peremehesse. Hiinas peetakse neid pühadeks.
Seal on nad ka templikoerteks. Neid ei tapeta ka mägedes. Ainult
ühel suurel ususpühal püütakse neid Tiibetis kinni
ja kasutatakse laamade poolt toiduna. Seega on chow-chow ainus söödav
koeratõug. Nende iseärasuseks on sinine keel. Tallinna
tänavail on "Simbat" küllalt nähtud näitamas
keelt. Perenaine on tema õpetanud ütlusele "Näita
keelt!" avama suu ja riputama oma sinist rariteeti välja. Chow-chow
koeri saab osta Londonist. Hind algab neil 200 kroonist.
(Loomasõbra lehe originaal asub Eesti Kirjandusmuuseumis)
Simba ja Erna Nuth
Eesti taasiseseisvumise alguses oli chow chow`sid väga vähe ja nende ajalugu ei ole kahjuks dokumenteeritud. Tasapisi arvukus suurenes, loomi osteti sisse Venemaalt, Leedust, Lätist ja Soomest. Sonshu (omanik I. Dostojevskaja) ja Shirley (omanik I. Morozova) on esimesed chow-chow´d, kes elades Eestis said pärjatud tiitliga EST CH. Shonsu on pärit Venemaalt ja sündinud 1995. aastal.
Kuna chow chow`de arvukus oli jätkuvalt väike ning nn. oli ring täis saamas, osteti kennel Wanted Soul`i sisse isane chow chow Rantatuulen Quido Soomest. Väga kiiresti hakkas chow chow`de populaarsus tõusma peale seda, kui Venemaalt osteti aastal 1998 sisse isane chow Kja Van Li Okino (kasvataja: Sokolova, omanik: M. Konsa).
Tänapäeval on chow chow´de kasvatajaid Eestis paarikümne ringis, 2000-ndatel aastatel lisandusid pikakarvalistele chow chowdele ka lühikarvalised, keda varem polnud Eestis kasvatatud.
200o-ndate keskpaigas asutati Eesti esimene chow chow huvilisi ja kasvatajaid ühendav organisatsioon ning alates novembrist 2005 on MTÜ Eesti Chow chow Tõuühing ka EKL-i liikmesorganisatsioon.
Eesti Kennelliit on FCI liige. Seadused, millest juhindutakse, on sarnased Soome Kennelliidu seadustega. Loovutamisel uutele peremeestele saavad kutsikad kohe kaasa ka tõutunnistuse, nad peavad olema ka kasvataja poolt vaktsineeritud ning märgistatud.
Alates 1. juulist 2011 kehtivad chow chowdele Eestis aretusreeglid, mille kohaselt igal aretusse mineval koeral peavad olema tehtud terviseuuringud ning koeral peavad olema ka näitusehinded.
Aretusreeglite kohta saab täpsemalt lugeda SIIT.
Näitused
Näitustel saavad koerad esineda vaid omades tõutunnistust, näiteks Venemaal välja antud kutsikakaardiga ei saa enne näitustel esineda, kui kasvataja on saatnud koera tõutunnistuse.
Näitustel on võimalik esineda:
beebiklassis (vaid harvadel näitustel, mitteametlik klass),
kutsikaklassis (mitteametlik klass),
juuniorklassis - antakse välja ka tiitel JUN VCH 3x CAC võitnud koerale,
noorteklassis, avaklassis, tshempionklassis - 3x CAC võitnud koer saab EST VCH tiitli vääriliseks,
viimane CAC peab olema saadud peale kaheaastaseks saamist.
Aastal 2005 muutusid mõningad reeglid. Lisandus noorteklass ja tuli lisaks reservCAC.
Taani, Soome, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Venemaa tshempionid saavad EST VCH `ks vaid ühe CAC-ga.
Tähtsaimaks näituseks on meil Eestis igaaastane Eesti Võitja näitus. Selle näituse korraldajaks on EKL ja see on aasta suurim sündmus. Iga kahe aasta tagant korraldab EKL Eestis näitust Balti Võitja, vahepealsed aastad on see näitus naaberriigis Leedus või Lätis.