MTÜ Eesti Chow chow Tõuühingu põhikiri

I Üldsätted

1.1. Mittetulundusühingu nimeks on Eesti Chow chow Tõuühing
(edaspidi nimetatud Tõuühing).
1.2. Tõuühingu asukoht on Tartu ning tegevuspiirkond Eesti Vabariik.
1.3. Tõuühingu tegevuse eesmärgiks on:
1.3.1. ühendada juriidilised ja füüsilised isikud, kes tegelevad chow chow´de kasvatamisega, aretusega või kelle tegevus, harrastus on seotud chow chow tõugu koertega;
1.3.2. propageerida ja aidata kaasa puhtatõuliste chow chow´de kasvatamisele, aretamisele ja
pidamisele;
1.3.3. chow chow´de kohta info hankimine, info süstematiseerimine,
väliskirjanduse tõlkimine ja levitamine;
1.3.4. koerte kasvatamisega seonduv kirjastustegevus ja konsulteerimine;
1.3.5. chow chow´de aretuse korrigeerimine Eestis;
1.3.6. välis-ja vabariigisiseste suhete loomine koertekasvatuse ning -aretuse valdkonnas;
1.3.7. seminaride, eksamite, näituste, võistluste ning laagrite korraldamine;
1.3.8. oma Tõuühingu liikmete huvide esindamine.
1.4. Tõuühing on iseseisev juriidiline isik kõigi seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega. Tõuühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, käesolevast põhikirjast, Tõuühingu kodukorrast, Eesti Kennelliidu põhikirjast ja Eesti Kennelliidu poolt vastu võetud eeskirjadest.
1.4.1. Ühingul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
1.5. Oma eesmärkide saavutamiseks on Tõuühingul õigus:
1.5.1. korraldada tulundus- ja heategevusüritusi Eesti Vabariigi seadustega lubatud piires;
1.5.2. sõlmida koostöölepinguid;
1.5.3. moodustada piirkondlikke allüksusi, mis ei ole juriidilised isikud.

II Tõuühingu liikmeks vastuvõtmise ja Tõuühingust väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ning kord

II Liikmed

2.1. Tõuühingu liikmeteks võivad olla chow chow omanikud ning teised chow chow´dest huvitatud füüsilised isikud, kes on vähemalt 18-aastased. Koeraomanikust Tõuühingu liige peab kasvatama talle kuuluvat looma heaperemehelikult ja vastavalt headele loomapidamise tavadele. Tõuühingu liikmeks võivad olla isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa ühingu eesmärkide elluviimisele, osalevad aktiivselt ühingu tegevuses, on tasunud sisseastumismaksu ning tasuvad regulaarselt aastamaksu.
2.2. Juhatus peab Tõuühingu liikmete registrit. Registrisse kantakse liikme ees- ja perekonnanimi, isikukood, sisseastumismaksu ja liikmemaksu suurus, vastava maksu tasumise kuupäev, liikmemaksu puudutavad muudatused, liikme väljaarvamise kuupäev ja väljaarvamise põhjus. Juhatuse otsusega võib registrisse kanda ka muid andmeid.
2.3. Tõuühingu liikmeks võetakse vastu avalduse alusel. Liikmekandidaat esitab avalduse, milles on kirjas tema nimi, kontaktandmed ja isikukood.
2.4. Tõuühingu liikmeks astumisel tuleb tasuda sisseastumismaks Tõuühingu juhatuse poolt määratud
suuruses ja korras.
2.5. Tõuühingu liikmetel on igal ajal õigus juhatusele esitatava isikliku avalduse alusel Tõuühingust välja astuda. Liikme väljaastumine kinnitatakse Tõuühingu juhatuse poolt.
2.6. Tõuühingu liikme võib Tõuühingust välja arvata juhatuse otsusega määratud tingimustel alljärgnevatel alustel:
2.6.1. liige ei ole täitnud liikmekohustusi või rikub Tõuühingu kodukorda või põhikirja;
2.6.2. liige ei vasta põhikirjaga liikmele kehtestatud nõuetele;
2.6.3. liige on rängalt eksinud ühiskonnas üldtunnustatud normide vastu;
2.6.4. liige ei ole ilma mõjuva põhjuseta poole aasta jooksul maksnud eelmise aasta liikmemaksu.
2.7. Liikmel on õigus vaidlustada juhatuse otsust tema väljaarvamise osas järgmisel Tõuühingu juhatuse koosolekul.
2.8. Liikme väljaarvamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole Tõuühingu juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmetest või nende esindajatest.
2.9. Liige loetakse Tõuühingust väljaarvatuks alates juhatuse poolt vastavasisulise otsuse tegemise päevast. Päevast, mil liige loetakse Tõuühingust väljaarvatuks, lõppevad tema liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused.
2.10. Tõuühingu liige arvatakse juhatuse otsusega Tõuühingust välja liikme surma korral.

III Liikmete õigused ja kohustused

3.1. Liikme õigused ja kohustused Tõuühingu suhtes tekivad alates tema liikmeks vastuvõtmise päevast.
3.2. Tõuühingu liikmetel on õigus:
3.2.1. võtta hääleõigusega osa Tõuühingu üldkoosolekutest;
3.2.2. valida ja olla valitud Tõuühingu juhatusse ja teistesse organitesse;
3.2.3. kasutada Tõuühingu üldises kasutuses olevat vara juhatuse või üldkoosoleku poolt määratud tingimustel ja korras;
3.2.4. saada teavet Tõuühingu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta.
3.3. Tõuühingu liikmed on kohustatud:
3.3.1. tasuma üldkoosoleku otsusega ettenähtud suuruses ja korras liikmemaksu;
3.3.2. tasuma juhatuse otsusega ettenähtud suuruses ja korras sisseastumismaksu ja liikmemaksu;
3.3.3. pidama kinni Tõuühingu üldkoosolekul kinnitatud korrast.
3.4. Tõuühingu iga liige on kohustatud hoidma Tõuühingu head nime, seisma Tõuühingu eesmärkide ja põhimõtete eest ning kasutama otstarbekalt Tõuühingule kuuluvaid materiaalseid väärtusi.
3.5. Tõuühingul on asutajaliikmed, juhatuse liikmed, lihtliikmed ja noorliikmed.
3.5.1. Asutajaliikmeid ei saa tõuühingust välja arvata. Asutajaliikmed maksavad sisseastumis- ja liikmemaksu. Asutajaliikmetel on õigus teha tõuühingule annetusi.
3.5.2. Tõuühingu juhatuse liikmed maksavad sisseastumis- ja liikmemaksu. Juhatuse liikmetel on õigus teha annetusi.
3.5.3. Tõuühingu lihtliikmed maksavad sisseastumis- ja liikmemaksu. Lihtliikmetel on õigus teha annetusi.
3.5.4. Tõuühingu noorliikmed võivad olla alla 18- aastased isikud, noorliikmed ei pea maksma
sisseastumis- ega liikmemaksu ja neil pole koosolekutel hääleõigust.

IV Tõuühingu vara ja tegevus

4.1. Tõuühing võib omandada põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalikku vara.
4.2. Tõuühingu vara tekib liikmete sisseastumis- ja osamaksudest ning sihtotstarbelistest maksetest, annetustest, toetustest ja muudest allikatest. Tõuühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
4.3. Tõuühingu vara jaguneb osakapitaliks ja sihtotstarbeliseks kapitaliks.
4.4. Osakapital moodustub Tõuühingu liikmete osamaksudest.
4.5. Tõuühingu sihtkapital moodustub liikmete sihtotstarbelistest maksetest.

V Tõuühingu juhtimine

Üldkoosolek

5.1. Tõuühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on Üldkoosolek, mille pädevuses on:
5.1.1. põhikirja muutmine;
5.1 2. Tõuühingu eesmärkide muutmine;
5.1.3. Tõuühingu kodukorra vastuvõtmine ja muutmine;
5.1.4. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine. Üldkoosolek võib juhatuse liikme tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Tõuühingut juhtida;
5.1.5. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Tõuühingu esindaja määramine;
5.1.6. revisjonikomisjoni liikmete (revidendi) valimine ja tagasikutsumine.
Revisjonikomisjonil (revidendil) on seadusest tulenevad ülesanded ja pädevus;
5.1.7. majandusaasta aruande kinnitamine;
5.1.8. osamaksu suuruse ning tasumise korra kindlaks määramine;
5.1.9. Tõuühingu tegevuse lõpetamise otsustamine;
5.1.10. muude küsimuste otsustamine.
5.2. Tõuühingu üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised üldkoosolekud toimuvad vähemalt üks kord aastas juhatuse poolt määratud ajal ja kohas. Juhatus on kohustatud koosoleku toimumisest ja päevakorrast kõigile Tõuühingu liikmetele vähemalt 2 (kaks) nädalat ette teatama.
5.3. Erakorralised üldkoosolekud kutsub juhatus kokku kas omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 liikmete või revisjonikomisjoni (revidendi) nõudmisel. Juhatus on kohustatud koosoleku toimumisest ja päevakorrast kõigile Tõuühingu liikmetele vähemalt 2 (kaks) nädalat ette teatama.
5.4. Üldkoosolekul valitakse koosoleku juhataja ja protokollija ning kontrollitakse koosoleku pädevust võtta vastu otsuseid, määrates kindlaks koosolekul esindatud hääled.
5.5. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud vähemalt 1/2 liikmetest. Liikmete esindajate volitused fikseeritakse kirjalikult üldkoosoleku protokollis, kusjuures need peavad esindatava liikme poolt olema esitatud kirjalikult juhatusele. Igal Tõuühingu liikmel on Üldkoosolekul üks hääl. Kui üldkoosolek ei ole pädev vastu võtma otsuseid, kutsub juhatus 1 (ühe) kuu jooksul kuid mitte varem kui 7 (seitsme) päeva pärast kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga, mis on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata seal esindatud liikmete arvust.
5.6. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid päevakorras märgitud järjekorras. Vastava päevakorrapunkti läbiarutamise järel paneb koosoleku juhataja selle hääletusele. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kas salajase või avaliku hääletuse teel. Salajane hääletus korraldatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt 3 (kolm) liiget. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole Üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
5.7. Isiku valimisel häälte võrdsel jagunemisel kuulutab koosoleku juhataja hääletuse ebaõnnestunuks ja avab uuesti nimekirja kandidatuuride esitamiseks. Valimisi korratakse seni kuni üks kandidaat saab teistest enam hääli.
5.8. Tõuühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
5.9. Kodukorra vastuvõtmise ja muutmise või põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.Juhatus
5.10. Juhatus on Tõuühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Tõuühingut selle igapäevases tegevuses. Juhatuses võib olla 3-5 liiget.
5.11. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Tõuühingut kõigis õigustoimingutes, kui üldkoosoleku otsusega ei ole määratud teisiti.
5.12. Juhatus korraldab Tõuühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
5.13. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole Juhatuse liikmetest.
5.14. Juhatus võib Tõuühingule kuuluvaid kinnisasju või registrisse kandmisele kuuluvaid vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata ainult üldkoosoleku otsusega ettenähtud tingimustel.

VI Tõuühingu ühinemine, jagunemine, lõpetamine ja Tõuühingu vara jaotus lõpetamise korral

6.1. Tõuühingu ühinemine ja jagunemine toimub seadusega ettenähtud korras.
6.2. Ühing lõpetatakse:
6.2.1. üldkoosoleku otsusega;
6.2.2. muul seaduses ettenähtud alusel.
6.3. Tõuühingu lõpetamise otsus on üldkoosoleku poolt vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 3/4 Tõuühingu liikmetest.
6.4. Tõuühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine seadusega sätestatud korras.
6.5. Allesjäänud vara jaotatakse Tõuühingu lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, kõigi Tõuühingu lõpetamise ajal selle liikmeteks olnud isikute vahel, kui üldkoosoleku otsusega ei määrata õigustatud isikuteks teisi isikuid.

Kinnitatud
Eesti Chow chow Tõuühingu asutamiskoosolekul 11.01.2005
Täiendatud 18.04.2005