1. ÜLDSÄTTED
Käesoleva määrusega nähakse ette kord tõukoerte
tõuraamatu (edaspidi “tõuraamat”) pidamiseks
Eesti Kennelliidus (edaspidi EKL).
1.1 Koerad kantakse tõuraamaturegistrisse järgnevalt:
1.1.1
registrisse EST-xxxxx/xx kantakse Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni
(edaspidi FCI) tõunumbrit omavad tõukoerad, kelle päritolu
on kolme eelneva põlvkonna ulatuses tõestatud ja kes on
kantud:
· FCI täisliikme
tõuraamatusse;
· FCI poolt tunnustatud
klubi tõuraamatusse;
· FCI kandidaat- või
partnerriikide tõuraamatusse ja kelle registreerimistunnistuse
“Export Pedigree” on väljastanud FCI poolt tunnustatud
klubi.
1.1.2
Registrisse EST-xxxxx/Exx kantakse tõunumbrit omavad tõukoerad
kelle päritolu ei ole kolme eelneva põlvkonna ulatuses tõestatud
(täht E kaldkriipsu järel näitab, et koer on kantud ERIREGISTRISSE)
ja kes on kantud:
· FCI täisliikme
tõuraamatusse;
· FCI poolt tunnustatud
klubi tõuraamatusse;
· FCI kandidaat- või
partnerriikide tõuraamatusse ja kelle registreerimistunnistuse
“Export Pedigree” on väljastanud FCI poolt tunnustatud
klubi.
1.1.3 Registrisse EST-xxxxx/Uxx kantakse tõukoerad, kes ei oma
FCI tõunumbrit, kuid keda tunnustab EKL (täht U kaldkriipsu
järel näitab, et tõug on tunnustatud ainult EKL-i poolt)
ja eesti hagijate avatud tõuraamatu kaudu registrisse kantavad
koerad.
1.2 Tõuraamatusse kantava pesakonna kasvataja peab omama alalist
elukohta Eestis ning emane koer peab olema kantud EKL tõuraamatusse.
Kui emane koer on renditud, siis peab ta olema kantud FCI täisliikme
tõuraamatusse, FCI kandidaatriigi tõuraamatusse (registreerimistunnistus
“Export Pedigree”, mille on väljastanud FCI poolt tunnustatud
organisatsioon), FCI partnerriigi tõuraamatusse (registreerimistunnistus
“Export Pedigree”, mille on väljastanud FCI poolt tunnustatud
organisatsioon) ja vastama antud riigi aretuses kasutatavatele koertele
esitatavatele nõuetele.
1.3 Isane koer peab olema kantud FCI täisliikme tõuraamatusse,
FCI kandidaatriigi tõuraamatusse (registreerimistunnistus “Export
Pedigree”, mille on väljastanud FCI poolt tunnustatud organisatsioon),
FCI partnerriigi tõuraamatusse (registreerimistunnistus “Export
Pedigree”, mille on väljastanud FCI poolt tunnustatud organisatsioon)
ja vastama antud riigi aretuses kasutatavatele koertele esitatavatele
nõuetele.
1.4 Kui kasvataja omab alalist elukohta Eestis, kuid viibib ajutiselt
välismaal ning on oma ajutisest elukoha muudatusest eelnevalt kirjalikult
teavitanud EKL Bürood, võib kasvataja eelneva taotluse ja
EKL Juhatuse otsusega välismaal sündinud pesakonna registreerida
EKL tõuraamatus.
1.5 Kogu pesakond kantakse tõuraamatusse korraga ja tingimusel,
et pesakond sünni hetkest kuni registreerimiseni on Eesti Vabariigi
territooriumil kasvataja valduses. Registreerimisavalduse võib
esitada kohe pärast pesakonna sündi, kuid mitte hiljem kui kuus
kuud peale sündi. Välismaalt renditud emase koera pesakonnast
peab teatama EKL Büroosse seitsme päeva jooksul, v.a p 1.4 toodud
juhtudel.
1.6 Tõuraamatust eemaldatud koera võib kanda tõuraamatusse
tagasi kui kasvataja, EKL, tõuühing või koera omanik
on tellinud põlvnemist tõestava geneetilise uuringu, mille
alusel on koera päritolu tõestatud. Selle uuringu maksumus
jääb tellija kanda.
1.7 Koera vanematel peavad olema täidetud FCI poolt kinnitatud tõukohased
erinõuded, tõuühingu poolt esitatud ja EKL Volinike
Kogu poolt kinnitatud tõukohased erinõuded ja pärilike
haigustega võitlemise programmi nõuded.
1.7.1 Paaritusel välismaal elava isasega või kunstlikul seemendusel
importsperma kasutamisel nõutakse FCI poolt kinnitatud tõukohaste
erinõuete täitmist, kuid ei laiene EKL poolt kinnitatud erinõuded.
1.8 Kõik EKL tõuraamatus olevad koerad, kes on sündinud
peale 01.01.2000, peavad olema märgistatud. Vastutus märgistamise
eest lasub kasvatajal.
1.9 Kõrvade ja sabade kupeerimine on keelatud. Kui traditsiooniliselt
kupeeritud sabaga tõul on sündinud nudisabaga kutsikas, siis
peab selle kohta olema loomaarsti tõend, mis on väljastatud
hiljemalt kolmandal päeval pärast pesakonna sündi. Vastavalt
loomakaitseseadusele on jahil käivatel jahikoertel lubatud veterinaarsed
operatsioonid säästmaks koera jahil tekkivatest füüsilist
valu põhjustavatest kannatustest.
1.10 Tõuühingu erinõuete taotlemine. Kui tõus
on esinenud märgataval määral pärilikke haigusi, võib
tõuühing taotleda piirangute kehtestamist haiguskandjate tõuraamatusse
kandmisele. Tõuühing võib taotleda tõu aretust
edendava programmi raames ka muid tõuraamatusse kandmise piiranguid.
Taotluses tuleb viidata tõestusele, et tegemist on päriliku
haigusega, esitada eelneva uuringu statistiline materjal ja programm haigusest
vabanemiseks. Aretuslikul eesmärgil tehtavate piirangute kohta tuleb
esitada vastav programm, mis näitab, milleks piirangud vajalikud
on. EKL Volinike Kogu võib kinnitada piirangud kuni viieks aastaks.
Piiranguaja lõppedes peab tõuühing esitama kokkuvõtte
programmi tulemuste kohta ja taotluse edasisteks piiranguteks või
piirangute lõpetamiseks EKL Volinike Kogule. Juhul kui tõuühing
ei esita kokkuvõtet ja uut taotlust, lõppevad piirangud
tähtaja möödudes.
2. REGISTREERIMISTUNNISTUS
Registreerimistunnistus on dokument, mis tõendab koera põlvnemist
sellel näidatud vanematest. Registreerimistunnistus vormistatakse
eesti keeles. Väljaveo registreerimistunnistus “Export Pedigree”
vormistatakse inglise keeles ning väljastatakse EKL Büroost
koeraomanikule, kasvatajale või volitatud isikule isikut tõendava
dokumendi esitamisel. Koer müüakse ainult koos registreerimistunnistusega
ning see kuulub koera hinna sisse. Koera omanik saab taotleda hävinud
registreerimistunnistuse asemele duplikaati, mille eest tuleb tasuda vastavalt
EKL teenuste hinnakirjale.
Imporditud koerte EKL tõuraamatusse kandmisel säilitatakse
originaal-registreerimistunnistus. EST-registri number kantakse originaal-registreerimistunnistusele
ning selle eest tuleb tasuda vastavalt EKL teenuste hinnakirjale.
2.1 Pesakonna registreerimiseks esitatakse järgmised dokumendid:
· pesakonna registreerimise
avaldus;
· emase koera registreerimistunnistus;
· isase koera registreerimistunnistuse
koopia;
· paaritust tõendav
dokument;
· kui isane koer ei ole
osalenud näitustel, siis loomaarsti tõend munandite normaalse
arengu kohta;
· renditud koerte puhul
rendilepingu koopia;
· ühisomanduses
olevate koerte puhul antud pesakonna aretusõigust näitav leping;
· E-registris olevatel
koertel kahel näitusel saadud kirjelduslehtede koopiad;
· tõestusmaterjal
tõuraamatu määruse lisades sätestatud erinõuete
tingimuste täitmise kohta.
2.2 Kirjed koera registreerimistunnistusel:
· tõug;
· sünnikuupäev,
-kuu ja -aasta (kirjutatakse araabia numbritega);
· sugu;
· koera nimi
Nimi võib koosneda kennelnimest ja koera nimest. Esimesena kirjutatakse
kennelnimi ja seejärel koera nimi. Nime pikkus koos kennelnime ja
tühikutega võib olla maksimaalselt 35 tähemärki
ega tohi sisaldada numbreid, üksikuid tähti, märke, punkte,
komasid. Kui kasvatajal ei ole kennelnime, siis võib koera nimi
olla ainult ühesõnaline pikkusega maksimaalselt 15 tähemärki
ega tohi sisaldada numbreid, üksikuid tähti, märke, punkte,
komasid, ühesuguseid ees- ja tagaliiteid.
Kennelnimi peab olema registreeritud FCI-s. Pesakonnas ei tohi olla ühenimelisi
koeri. Tõuraamatusse kantud nime ei saa muuta, kuid kasvataja võib
lisada koera nime ette kennelnime, mis on registreeritud FCI-s peale pesakonna
registreerimist EKL registris. EKL Büroo võib keelduda registreerimast
koera nime mis on vastuolus hea tavaga.
· Registreerimisnumber:
EKL kasutab numbrikombinatsioone EST-xxxxx/xx, EST-xxxxx/Exx ja EST-xxxxx/Uxx.
EST viitab, et koer on EKL registris;
-xxxxx on koera number registris;
/xx on koera registrisse kandmise aasta kaks viimast numbrit;
/ Exx täht E kaldkriipsu järel näitab, et koer on kantud
eri registrisse ja koera registrisse kandmise aasta kahte viimast numbrit;
/Uxx täht U kaldkriipsu järel näitab, et tõug on
tunnustatud ainult EKL-i poolt või et koer on kantud registrisse
eesti hagijate avatud tõuraamatu kaudu.
· koera karvkatte tüüp
ja värvus
Kirjutatakse eesti ja inglise keeles lähtudes selle tõu FCI
standardis toodud kombinatsioonidest;
· ID-number
Märgitakse registreerimistunnistusel vastavasse lahtrisse ning on
seotud registreerimistunnistuse numbri ja väljaandmise aastaga.
Märgistamine toimub vastavalt EKL tõuraamatus olevate koerte
märgistamise eeskirjale. Sissekande registreerimistunnistusele teeb
EKL litsentseeritud märgistaja märgistamise käigus. ID-numbri
ülekande “Export Pedigreele” teeb EKL registripidaja.
Koera märgistamise meetod peab vastama FCI nõuetele. Imporditud
koer peab olema märgistatud enne Eestisse sissetoomist.
· kasvataja nimi ja aadress
Mitme kasvataja puhul kantakse registreerimistunnistusele ainult esimesena
märgitud kasvataja aadress.
· sugupuu
Märgitakse kolme eelneva põlvkonna ulatuses. Kirja pannakse
koera esivanemate nimed, registreerimisnumbrid, düsplaasiauuringute
tulemused, tiitlid (CH-ts¹empion, W-võitja) ja rahvusvaheliselt
tunnustatud töökatsete tulemused. Tiitlid CH ja W ning rahvusvaheliselt
tunnustatud töökatsete tulemused kantakse lühendina koera
nime ette.
· terviseuuringud
FCI määruste kohased düsplaasiauuringute tulemused märgitakse
registreerimisnumbri alla ja säilitatakse edaspidi sellest vanemast
sündinud järglaste sugupuudes.
Igasugused muud vajalikud terviseuuringute tulemused, veterinaarsed vahelesegamised
ja mõõtmised kantakse registreerimistunnistuse vastavatesse
lahtritesse EKL registripidaja poolt vastavate dokumentide esitamisl.
2.3 “Export Pedigree” on inglisekeelne koera registreerimistunnistus,
mis antakse ainult Eestist väljaviidavatele koertele. “Export
Pedigree” vormistatakse eestikeelse registreerimistunnistuse alusel
ainult ID-märgistatud koertele ning selle eest tuleb tasuda vastavalt
EKL teenuste hinnakirjale. Juhul kui “Export Pedigree” saanud
koer jääb Eestisse, kuulub “Export Pedigree” tagasivahetamisele
vastavalt EKL teenuste hinnakirjale.
2.4 Hilisemaid kandeid registreerimistunnistusele tohib teha ainult EKL
registripidaja, v.a koera ID-number, mille kohta teeb kande EKL-i litsentseeritud
märgistaja märgistamise ajal. ID-numbri kande “Export
Pedigree’le”teeb EKL registripidaja.
Kandeid tehakse ainult tõendava dokumendi või kirjaliku
avalduse alusel.
3. OMANDI ÜLEMINEKUT TÕENDAV DOKUMENTATSIOON
Koera omandust tõendav dokumentatsioon peab vastama lepingute ja
lepinguväliste kohustuste seaduse (edaspidi “LLKS” vastu
võetud 26.09.2001) 11. peatüki müügilepingu osa
käsitletavatele nõuetele.
Ostu-müügilepingu olulised tingimused:
3.1 Subjektid:
· müüja ja
ostja nimed, elukohad, allkirjad.
3.2 Ostu-müügilepingu objekt:
· tõu nimetus,
koera nimi, registreerimisnumber, ID-märgistus, sünniaeg, loovutusaeg,
vanemate nimed ja registreerimisnumbrid.
3.3 Lepingutingimused:
· subjektide õigused
ja kohustused (objekti väärtus rahalises vääringus);
· tasumise tingimused;
· tagasiostu tingimused
kooskõlas LLKS § 238-243;
· teavitamiskohustus
(tõus esinevad haigused või pärilikud vead);
· hüvitamiskohustused
juhul kui ilmnevad haigused või vead;
· omandireservatsioon
kooskõlas LLKS § 233 (s.t kuni täieliku ostuhinna tasumiseni,
või aretuskoerte puhul vastavalt kokkulepitud tingimustele, jääb
ostu-müügi objekti omandiõigus müüjale);
· muud tingimused (näit.
kohustus teostada düsplaasiauuring, osaleda näitustel jm), mis
ei tohi ostja seisukohalt olla ebaõiglased ega põhjustada
olulisi materiaalseid kitsendusi.
4. KASVATAJA
Kasvataja on isik, kes on pesakonna registreerimise hetkel emase koera
omanik, kellel ühisomanduses oleva emase koera puhul on kirjalik
aretusõiguse leping antud pesakonnale või kes, välisriigi
kodaniku omanduses oleva emase koera puhul, omab kirjalikku rendilepingut
antud pesakonnale.
Kolmanda pesakonna registreerimise ajaks peab kasvatajal olema kinnitatud
kennelnimi. Kui kennelnime omanikuks on kaks või rohkem inimest,
siis peavad kõik kennelnime omanikud kirjutama alla pesakonna registreerimisavaldusele
ja nad kõik märgitakse kasvatajaks. Kui kasvatajal on kennelnimi,
siis on kennelnime kasutamine kohustuslik kõikide pesakondade tõuraamatusse
kandmisel ning on kohustuslik osa iga koera nimest. Ühisomanduses
oleva emase koera pesakond saab vastava pesakonna aretusõigust
omava kenneli nime. Kui emasel koeral on mitu omanikku, ja neil ei ole
kennelnime, siis peavad nad kõik kirjutama alla pesakonna registreerimisavaldusele
ja nad kõik kantakse kasvatajatena EKL tõuraamatusse. Kui
ühisomanduses oleva emase koera omanikest mõnel on kennelnimi,
siis peavad omanikud omavahel sõlmima aretusõiguse lepingu.
Kui pesakond on kantud tõuraamaturegistrisse, siis ei saa kasvatajat
enam muuta.
5. KOERA OMANIK
Koera omanikuks loetakse isik kellele koer kuulub omandiõiguse
alusel. Omandust tõendavateks dokumentideks võivad olla
müügi-, kinke-, muud loovutuslepingud, mis on mõlema
osapoole poolt rekviseeritud ja allkirjastatud. Koeral võib olla
maksimaalselt kolm omanikku. Registreerimistunnistusele märgitakse
koera omanikuks vaid kirjaliku avalduse alusel, millele tuleb lisada vastav
omandust tõendav dokument. Juhul kui koera omanikuks soovitakse
märkida rohkem kui üks isik, tuleb neil isikutel esitada ühine
avaldus. Koera omaniku andmed kantakse EKL tõuraamatusse ja vastavasisuline
märge tehakse koera registreerimistunnistuse tagaküljel asetsevale
andmeväljale “Omanik”.
Omanikumuutused tehakse samuti kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud
omandiõigust tõendav dokumentatsioon. Vastavasisuline märge
tehakse registreerimistunnistusele. Nimetatud toimingute eest võetakse
tasu vastavalt EKL teenuste hinnakirjale. Juhul kui koeral on mitu omanikku,
tuleb omaniku muutmise avaldus allkirjastada nende kõigi poolt.
6. ARETUSES KASUTATAVAD KOERAD
Aretuses tohib kasutada üldjuhul ühetõulisi koeri, emaskoeri
vanuses 18. elukuust kuni 9-aastaseks saamiseni. Isaskoeri võib
aretuses kasutada alates 10. elukuust. Emaskoera võib uuesti paaritada,
kui eelmine pesakond on vähemalt 8 kuud vana.
7. TÕURAAMATU MÄÄRUSE RIKKUMINE
Kui pesakond ei vasta EKL tõuraamatu määruses ja selle
lisades sätestatud nõuetele rakendatakse järgmisi karistusi:
· esmakordse rikkumise
korral kantakse pesakond tõuraamaturegistrisse vastavalt EKL Juhatuse
poolt kinnitatud EKL teenuste hinnakirjale;
· teiskordse rikkumise
korral sama koeraga kantakse pesakond tõuraamaturegistrisse vastavalt
EKL Juhatuse poolt kinnitatud EKL teenuste hinnakirjale ja nimetatud koer
saab kaheaastase aretuskeelu;
· kui kasvataja rikub
tõuraamatu määrust kolmandat korda (olenemata sellest,
kas rikkumine oli sama koeraga või kolme erineva koeraga), kantakse
pesakond tõuraamaturegistrisse vastavalt EKL Juhatuse poolt kinnitatud
EKL teenuste hinnakirjale ja kõik kasvatajale kuuluvad koerad,
k.a kaasomandis olevad koerad, saavad kaheaastase aretuskeelu;
· kui kasvataja rikub
tõuraamatu määrust neljandat korda, määratakse
talle eluaegne aretustööga tegelemise keeld;
· kui kasvataja rikub
tõuraamatu määrust ajal, mil tema koertele on määratud
aretuskeeld, siis vastavat pesakonda ei registreerita ning kasvatajale
määratakse eluaegne aretustööga tegelemise keeld;
Kasvataja, kellele on määratud eluaegne aretustööga
teglemise keeld, ei tohi olla kaasomanikuks aretuses kasutatavatele koertele.
8. REGISTREERIMINE ERILOAGA
EKL Juhatus võib anda aretuseks eriloa. Selleks esitab kasvataja
taotluse tõuühingule. Kui tõuühing leiab taotluse
põhjendatud olevat, edastab ta taotluse EKL Juhatusele. Tõuühingu
puudumisel esitatakse taotlus otse EKL Juhatusele. Eriloa kuupäevaks
loetakse EKL Juhatuse otsuse kuupäev ja see peab olema saadud enne
koera paaritamist. EKL Juhatuselt eriloa saanud pesakond registreeritakse
üldistel alustel baashinnaga ning seda ei loeta tõuraamatu
määruse rikkumiseks. Kui paaritus on toimunud enne eriloa saamist
EKL Juhatuselt, siis loetakse see tõuraamatu määruse
rikkumiseks ja esitatud taotlus ei kuulu EKL Juhatuses läbivaatamisele.
Pesakond registreeritakse vastavalt tõuraamatu määruse
rikkumise korrale. EKL Juhatus võib eriloa anda ühele emasele
koerale vaid üks kord tema elu jooksul.
9. MUUDATUSTE TEGEMINE TÕURAAMATUS.
9.1 Juhul kui pesakonna registreerimiseks esitatud dokumentides esineb
ebatäpsusi kutsika sünniaja, soo, kutsikate arvu ja vanemate
kohta, tuleb kasvatajal esitada avaldus vea parandamiseks. Andmeid saab
muuta kuni koera kuuekuuseks saamiseni. Koer peab olema ID--märgistatud.
9.2 Tõuraamatusse kantud koera nime muuta ei saa, kuid kasvataja
võib lisada koera nime ette kennelnime, mis on registreeritud FCI-s
peale pesakonna kandmist EKL tõuraamatusse.
9.3 Koera karvkatte tüüpi ja värvust saab muuta FCI liikmesriigi
või FCI kandidaat või partnerriigi ametlikul näitusel
antud kohtuniku hinnangu alusel.
9.4 Nendes tõugudes, kus on lubatud tõugudevaheline paaritamine
(FCI erinõuded) teostatakse tõu lõplik määratlemine:
· FCI liikmesriigi või
FCI kandidaat või partnerriigi ametlikul näitusel ametlikus
näituseklassis saadud välimikukohtuniku hinnangu alusel;
· näituseväliselt
kahe välimikukohtuniku hinnangu alusel.
Üleviimine saab koera elujooksul toimuda vaid ühel korral. Muudatus
kantakse EKL tõuraamatusse ja registreerimistunnistus vahetatakse
uue vastu täiendava tasu eest vastavalt EKL teenuste hinnakirjale.
9.5 Igasuguste muudatuste aluseks on geneetilise uurimise tulemus, v.a
p 9.2, 9.3, 9.4 toodud juhud.
10. REGISTREERIMISKEELD
10.1 Aretuses kasutataval isasel koeral ei ole normaalselt arenenud munandid.
10.2 EKL juhatuse otsusega võib keelduda kasvataja pesakonna(-dade)
registreerimisest juhul kui:
· kasvataja on eksinud
koerapidamise hea tava suhtes (aluseks on Eestis kehtiv loomakaitseseadus);
· kasvataja on tahtlikult
rikkunud EKL Juhatuse või EKL Volinike Kogu poolt kehtestatud normatiivakte;
· kasvataja on esitanud
pesakonna registreerimisavaldusel tahtlikult ebaõiged andmed või
esitanud võltsitud dokumendi(-te);
10.3 Pesakonda ei ole võimalik kontrollida kuue nädala jooksul
pärast poegimist.
10.4 Pesakond ei ole kasvataja valduses pesakonna registreerimiseni.
10.5 Koeral on aretuskeeld.
10.6 Kasvatajal on aretustööga tegelemise keeld.
11. TÕURAAMATUST EEMALDAMINE
EKL Juhatuse otsusega eemaldatakse tõuraamatust pesakond alljärgnevatel
juhtudel:
11.1 Kasvataja on esitanud ebaõiged või võltsitud
andmed (näit. paaritusaeg, poegimisaeg ja -koht, põlvnemine
jm).
11.2 Kui on tõestatud, et emast koera on jooksuajal paaritanud
rohkem kui üks isane koer.
11.3 Kui pesakonnana registreeritud koerad ei ole pesakonna registreerimistaotluses
märgitud vanemate järglased (näit. värvide pärandumine,
põlvnemise tuvastamine jm).
11.4 Punktide 11.1, 11.2, 11.3 tõestamiseks peab EKL, tõuühing
või koera omanik tellima põlvnemist või pärilikku
haigust tõestava geneetilise uuringu. Uuringu eest tasub uuringu
tellija.
11.5 Kui ükskõik kes osapooltest (ema, isa või
kutsika omanik) keeldub geneetilisest uuringust, loetakse kogu pesakond
segavereliseks ja kõrvaldatakse registrist. Uuringust keeldunud
omaniku EKL tõuraamatus olev vastav koer saab eluaegse aretuskeelu.
11.6 Kui vähemalt kaks välimikukohtunikku on andnud hinnangu,
et pesakonna üks või enam kutsikat ei vasta antud tõu
standardile.
12. IMPORT- JA EKSPORTKOERAD
12.1 EKL tõuraamatusse kantakse importkoerad vastavalt üldsätetes
toodud registreerimiskorrale. Tiine emaskoera Eestisse importimisel peab
tal olema kaasas endise omaniku ja isase koera omaniku poolt allakirjutatud
ühes ametlikus FCI töökeeles paaritusleping. EKL tõuraamatus
registreeritud koerad saavad EST-registri numbri, mis kantakse originaalregistreerimistunnistusele.
Imporditud koerad peavad olema märgistatud enne Eestisse sissetoomist.
12.2 Eestist väljaviidavate koerte registreerimistunnistused vormistatakse
kasvataja avalduse alusel inglise keeles (“Export Pedigree”)
ainult ID-numbriga märgistatud koerale. ID-numbri kande “Export
Pedigree’le” teeb EKL registripidaja.
13. ANDMETE TÕESUS
Esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja oma allkirjaga.
|